the comeback of the slim shadies

eminem ei ole hetkel ainuke, kes suure aplombiga tagasi tuleb. selle aasta suurimat comebacki teeb hetkel ei keski-miski muu kui kevad. mitte et seda muidugi kusagilt näha või tunda oleks. ei ole soe nagu hispaanias, tulbid ei õitse nagu hollandis, ega inimesed ei ole veel oma sulejopesid suvekuftide vastu vahetanud nagu rootsis. ja ma saan sellest täiesti aru, sest hetkel on siin f***ing freezing.

samas on siinsetel inimestel oma salakeel, millega aastaaegade vahetust signaliseeritakse. näiteks suvi on alanud siis, kui suusamüts pikemaks kui 2 nädalaks kappi seisma jääb ja talv algab siis kui grill garaazi puhkama viiakse. sügist pole tegelikult olemas, nagu pole olemas ka kevadet. aga see ei takista meid uskumast, et kevad on olemas ja ette kujutamast, et inimesed armuvad ja teevad kevade saabudes asju...

aga kuidas siis ikkagi võiks mõni eestisse sattunud välismaalane (või maale sattunud ufo) ära tunda kevade saabumise? soe ilm, kergemad riided, vähem porised autoteed, ei-ei-ei. õige vastus on see, et kohalike garderoobi ilmub uus ese - päikeseprillid. naerrrrrrrrrrrrrrrrrr. sest see meeletu päike ju nii kõrvetab. minu kaastunne kõikidele inimestele, kes on terve talve mõnusas pimeduses veetnud. see valguse saabumine on tõesti ebameeldiv. need esimesed valguskiired tekitavad lausa füüsilise valu. mul on nii kahju. no pisikesed, püüdke ikka vastu pidada. kaua ei pea seda jama kannatama. varsti on jälle aeg grill garaazi peitu panna ja ise ka voodi alla pugeda ja saab jälle rahulikult olla. õnneks see kõik möödub ruttu. nagu unenägu, as they say.